Miks sa oma sõbrale just Küla Villa laste- ja noortelaagrit soovitasid?

Postitatud : 28.03.2019


Autor:


Küla Villa laste- ja noortelaager toimub juba 3. korda ning laagril on oma fännid, kes kohal olnud kõik laagrivahetused. Mida laagrilased ise peavad oluliseks ning miks tulevad nad ikka ja jälle tagasi ning soovitavad meid ka oma sõpradele?

Marie (laagris 2018. aastal): „ Minu arvates oli kõige ägedam meie lõpupidu, mis toimus laagri eelviimasel päeval kohe pärast talendishowd. Show oli just lõppenud ja meie ees avanes unustamatu vaatepilt – sadas paduvihma ja kärgatas kõva äike. Paari minutiga olid kõik kohad üle ujutatud. Laagri peamaja juurde voolasid suured vihmaveeojad, kuhu me kohe kummikutega möllama läksime! See oli küll selline tunne, et loodus on ikka võimas vaatemäng. Kui äike otsa sai, algas meie disko – tantsisime paduvihma taustal – kõik kogunesid 2. korruse rõdule, et seda ägedat meeleolu nautida – rääkisime sõpradega juttu ja samas olime väga kurvad, sest järgmisel päeval ootas ees juba kojusõit. See õhtu oli võimas!“

Joosep (laagris käinud kõik vahetused): „Mulle meeldis väga meie kasvataja Alice, meil oli ülilahe tiim ning meeldis, et erinevatel päevadel toimusid erinevad tegevused. Mul juhtus esimesel aastal nii, et lõin palli mängides oma käe nii ära, et otsustasime minna seda EMOsse näitama. Kõik oli korras aga arst sidus mu käe marlisidemega igaks juhuks kinni, et sõrmed võimalikult paigal oleksid. Laagri lõpuks oli mu side autogramme ja sõprade häid soove täis kirjutatud! Mu ema ütleb ikka, et mul peaks olema EMO-s püsikliendikaart, sest minuga lihtsalt juhtuvad asjad! Palun-palun tehke järgmine aasta ka laager!“

Mirkko (2018. aasta kõige noorem laagriline): “Selles laagris on kindlasti maailma kõige parem tee ja küpsis. Saime seda teed ja küpsist igal õhtul. Ma unistan nendest õhtutest. Emal ei tule kodus kõik toidud ka nii hästi välja kui selles laagris olid.“

Robert (2017. aasta laagriline): „Ma olen suur robootikafänn ja mulle meeldis kõige rohkem robootikapäev, kus kõik tiimid said oma ajusid ragistada ning kõik pidid ettenähtud aja jooksul leiutama erinevaid esemeid ja põnevaid liikuvaid detaile ning suutma masinad päriselt sõitma panna!“

Kasper (2018. aasta laagriline): “Ma ei ole kunagi nii palju naerda saanud, kui meie esimesel teatriõhtul laagris, kui pidi vanaaegseid muinasjutte kaasaegsemaks tegema. See oli lihtsalt hull, kuidas üks tiim tegi ümber muinasjutu uinuvast kaunitarist. Meie enda tiimi lugu oli ka väga lahe aga no punaste tiimi vanaeidekest lihtsalt ei löö üle! Ja rahvas naeris täiega, kui Tuhkatriinut otsiti Instagrammi kaudu ning kaunitar ja koletis käisid koos H&M-s shoppamas. Ma ei ole mitte kunagi varem üheski näitemängus mänginud ja mulle pole see mõte eriti meeldinud aga nende naljaetenduste tegemine oli täiega lahe!“

Jaanus (2017. aasta laagriline): „See oli minu elu esimene laager ja esimene kord, kus ma grillisin ise vahukomme. Mulle meeldis väga spordipäev, sest saime proovida teha lahedaid asju. Naljakas, et köieveo võistluse võitis üks väikeste tüdrukute ja poiste tiim. Aga pärast sain teada, et nende väikeste tiimis oli kaks tüdrukut, kes on judo Eesti meistrid, täiega lahe!“

Miina-Mia (2017. aasta laagriline): „Minu unistus täitus, kui ma sain Getter Jaaniga koos laval laulda ning kogu meie laagrirahvas tantsis tema ühe video järgi. Me õppisime kõik koos algul Getteri juhendamisel tantsusamme ning pärast tegime sellest päris video. Ma sain Getterilt autogrammi ning mälestuseks pildi!“

Cassandra (2018. aasta laagriline): „Minu salajane unistus on saada moekunstnikuks aga ma päris täpselt ei teadnud, kuidas see käib. Laagris sain ma koos oma tiimiga disainida riideid vanadest teksapükstest ning me tegime isegi mobiilikoti! Meie kasvataja Hugo on ise seda õppinud ning seepärast ta oskas meid juhendada. Meie tiimi kollektsioon sai moedemonstratsioonil kõige suurema aplausi! Kuigi teiste tiimide riided olid ka väga kihvtid! Väga lahe oli ka siniste tiim, kes enda riideid moedemmil erilise kõnnaku ja hüpete ning hundiratastega esitlesid.“

Epp (2018. aasta laagriline, kes tuli laagrisse kõige kaugemalt- Saaremaalt): “Ma ei osanud laagrisse tulles eriti midagi oodata aga kohapeal selgus, et meie tiimi sattusid nii vägevad inimesed – ma ei tundnud alguses mitte kedagi aga laagri lõpus oli nii kahju koju minna, sest enamus minu uutest sõpradest elavad mandril. Jään meenutama meie mõnusaid õhtuid ja jutuajamisi telgis. Kuigi ma elan Saaremaal, pole ma eriti üldse telkinud kunagi. Meil olid väga erilised sõjaväe telgid, sellisest rohelisest riidest, mis vett läbi ei lasknud ning mis jäid täiesti kuivaks ka siis, kui meie eelviimasel laagriõhtul mitu tundi paduvihma sadas. Meie magasime ikka kuivas telgis!“

Vahur (2018. aasta laagriline): „Mulle meeldis kõige rohkem motoshow, kus sai näha rattaga igasugust trikitamist ja asjadest ülesõitmist. Pärast saime ise ka sõitmist proovida aga see oli ikka päris raske! Mõtlesin, et ma tahaksin ise ka hakata motovärgiga tegelema!“

Liis: (käinud laagris kõik aastad): “Ma ei ole mitte kunagi elus saanud nii head hernesuppi! Siiamaani oli hernesupp minu kõige vihatum supp üldse! Ja KülaVilla laager on esimene laager, kus magustoiduks saab jäätist ja see on äge. Ja kasvatajad on kõik väga lahedad, noored ja alati rõõmsad ja energilised. Mina ei saa aru, kuidas nad jaksasid igal hommikul nii rõõmsate nägudega hommikuvõimlemist teha, kui meie alles kõik olime unised!“

Carola: (2017. aasta laagriline): „Minu kõige lemmikumad on minu enda disainitud püksid, mida ma oma kätega ise moeshow jaoks valmis tegin. Ma isegi magan nendega laagris ja lähen nendega koju ka! Minu lemmikhobiks saab nüüd moedisain!“

Pamela: (2018. aasta laagriline): “Mina tulin laagrisse alguses Ariadne ja Martti pärast, sest fännan neid täiega ja jälgin neid iga päev! Ariadne rääkis oma lauljaelust ja Martti sellest, miks ta otsustas saada juubuuteriks. Sain teada, et see ei olegi nii kerge elu, kui kõigile paistab. Aga kogu laager oli väga põnev ja varem ma pole olnud ka laagrites, kus on nii huvitav programm – kõik oli minu jaoks huvitav, ma pole kunagi osalenud talendishowl ega disaininud riideid. Lavastustes pole ka mänginud, ainult spordiga olin varem natuke tegelenud. Sain laagrist nii palju huvitavaid mõtteid ja igatsen väga juba tagasi tulla!“